Selline lugu sobib idealistlikult kajastama tõusva Eesti
majanduse edulugusid, plaanimajanduse ajal oleksid võtmeisikud saanud
Viisaastaku kangelase aunimetuse. Täna on viis Külaühenduse juhti
tagasihoidlikud, toimekad eestimaalased. Eestimaalased, kelle sooviks on
ehitada külarahvale kokkusaamise koht.
Nüüd, kus allkirjastatud said ehituslepingud, peks kajastama
ka valmiva hoone sisulist külge. Tõsiasi, mida võib nimetada külamaja teiseks
hingamiseks. Hoone projekteeritud kütteenergia vajadus moodustab 15 kWh/m2a,
primaarenergia vajadus kuni 120 kWh/m2a.
Projekteeritud hoone suurus on 127 m2, mille alusel saame arvutada
kütteenergia kulu aastas. 1905 kWh/a kulub hoone kütmiseks ning suviseks
jahutuseks.
Tulenevalt hoone seinte madalast soojusjuhtivusest, piirdub
vajaliku sisetemperatuuri saavutamine valdavalt talvise kütteenergia
tootmisega. Suvel maja sisetemperatuur
praktiliselt püsib nõutud tasemel. Talvel reguleeritakse temperatuur
vahemik 19-22 kraadi C, suvel hoitakse temperatuuri mõnevõrra kõrgemal tasemel.
Suvise välis ning sisetemperatuuri vahe moodustab 4-5 kraadi C.
Arvestades kulu 1905 kWh/a tänase eratarbijale müüdava
päevase tariifiga elektri- ning võrguteenuse hinna alusel, saame tulemuseks
137,7 eurot aastas. Mõistlik otsust, rajada eelkõige energiatõhus ehitis.
Külamaja, mille haldamise kulud moodustavad sedavõrd väikese summa, et
Külaühendus sellega ise hakkama saab. Sarnased hooned sobivad kõikjale
Eestimaale külarahva kooskäimise kohaks ning ühisürituste pidamiseks. Lubama
ning planeerima peab ka maja sotsiaalse tugipunktina kasutamist. Näiteks keset
kõige karmimat pakaseperioodi tuleõnnetuses kodu kaotanud pere võib ajutiselt
majutada külamajas.
Sigula Küla Ühenduse aktiivsed liikmed on Endel Verner, Kaja
Riiberg, Heino Teedla ja Rein Riiberg. Loodetavasti mõistetakse energia hindade
kallinemise perioodil just sarnaste edumeelsete algatuste tähtsust ning
tänatakse selle eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar