neljapäev, 27. september 2012

Veidi ajaloost! Sigula küla juubelil teatati - külamajale 938 065 krooni!

Veidi Ajaloost!

Sigula küla juubelil teatati - külamajale 938 065 krooni

Sigula külakokkutulekuid on peetud 1989. aastast iga viie aasta tagant. Seekordne, neljas kokkutulek oli uuel küla­platsil Ämmapaju kinnistul. Osales üle 200 inimese. Peo korraldasid Sigula Küla Ühendus ja vabatahtlikud külaelanikud. Külavanem Rein Riiberg sõnas, et tegu on esimese avaliku üritusega uuel külaplatsil. 6,3 hektari suurune plats on täpselt Sigula keskpaigas ja selle müüs külaelanik Maimu Viide  2005. aastal külaühendusele annetushinnaga. Raha, et koostada küla arengukava,  osta infotahvlid, külaplats  ja sinna elektri paigaldada, saadi nelja projektiga kohaliku omaalgatuse programmist.

„Selle peo jaoks korrastati platsi pikalt, ehitati sillad, lavad ja varjualused. Külamehed Rein Riiberg, Matti Kvelstein, Endel Verner, Helmuth Tiismaa ja mitmed teised on teinud mitme nädala jagu tihedat tööd,“ rääkis Kaja Riiberg Sigula Küla Ühendusest.


Päev enne küla juubelipidu sai Sigula Küla Ühendus  PRIAlt teate, et kevadel esitatud külamaja ehitamise taotlust toetatakse 938 065 krooniga, omaosalus on 10 protsenti. Projekti, millega taotleti raha külamaja I etapi ehitamiseks, kirjutas Kaja Riiberg. Eskiisprojekt on juba valmis. 1,5-korruselises külamajas on kasulikku pinda 161 m2 ja see läheb maksma 1,6 miljonit krooni.
 

„Aktiivne külaelu jääb ühise kooskäimiskoha puudumise taha. Meile on oluline sotsiaalselt aktiivsena kestma jääda. Külamajas saaks aastaringselt üritusi korraldada, oleks palju lihtsam külakoos-olekuid pidada ega peaks kellegi koju tungima,“ lausus Kaja Riiberg.


Ta nentis, et kõige raskem osa on ees – tuleb leida omafinantseering ja vaheraha külamaja ehitamiseks: „Kuna PRIA maksab raha alles tagantjärele, peame enne ise selle raha leidma. Omaosaluseks oleme veidi juba kogunud, kindlasti tuleb ka vallavalitsuselt lisatuge küsida.“


Külamaja ehitatakse samale Ämmapaju krundile uue külaplatsi lähedale, lipumast on sinna juba püsti pandud. Külamajja on plaanis teha saal-koosolekuruum, köök, internetipunkt, hobi- ja raamatukogutuba, küla arhiiv, ajalooliste esemete väljapanek, lauatenniselaud ja muu.


Sigulasse on sissekirjutatud 52 inimest, praegu on külas 19 talu.
Esines Hirvli näitering
Sigula küla kokkutulekuks olid välja pandud stendid kokkuvõtetega küla ajaloost. Oli meenutusi, ajaleheväljalõikeid, projektitutvustusi, tulevase külamaja eskiisprojekt ja fotoalbumid. Aita Karjatse luges ette kokkuvõtte Kuusalu kihelkonna ja Sigula ajaloost. Kõigile osalejatele pakkus hernesuppi Sigula Supivanker. Kohal oli ka Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing, lapsi lõbustas päästekoer Nublu Päästeametist. Päeva juhtis Kupu külavanem Peeter Kivimäe. Külaplatsi avamiseks lõikasid lindi läbi Maimu Viide ja Evi Kvelstein.

Kokkutulekul esinesid Kolga segarahvatantsurühm, Laulumemmed, rahvatantsurühm Tiiud, väikesed Kiiu showtantsutüdrukud, Kolgaküla Lainerid ja Hirvli näitering. Tantsuks mängis lõõtspilli Rein Pärtma Viljandimaalt. Kuigi pidevalt sadas vihma, olid esinejad nõus lageda taeva all tantsima – Kolgaküla Lainerid ei katkestanud esinemist ka paduvihmas.


Kolgaküla Lainerid kutsusid rahvast moodustama Sigula küla pikimat line-tantsurivi. Suvel oli Pärnus Guinessi rekordiüritus, kus taheti moodustada pikim line-tantsurivi, selle jaoks tegi Contra eraldi laulu. Vihmase ilma tõttu ei tulnud piisavalt inimesi kohale.


Hirvli küla näitlejad esinesid peol instseneeringuga, mille pani kokku Lea Ojamäe Ernst Särgava teose „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ põhjal. Hirvli küla näitering on esinenud selle näidendiga kolm korda – esietendus oli Kolga-Aablas kaluritepäeval, teine etendus Vormsi saarel, kolmas kord Sigula küla juubelil. Näidendis osalevad Hirvli küla elanikud Lea Ojamäe, Rutt Penno, Andres Turgan, Heiki Välman ja Eve Rada.


„Ennemuistsete juttude teema on olnud aktuaalne läbi aastate – ikka on keegi tahtnud kellegi arvel elada ja muid segadusi tekitada. Etenduse pildid on humoorikad ja läbipõimitud tänapäeva eluliste teemadega. Lõppsõnum on peale üksteisele ärategemise, et elame sõbralikult ja üksmeeles, eriti praegusel keerulisel ajal,“ sõnas Lea Ojamäe.
 

Peole pidi tulema ka Eesti Lennuklubi lennuk ning langevarjurid, kuid vihmase ilma tõttu polnud see võimalik.
 

„Eelmisele külakokkutulekule kutsusime lennuki rahvast lennutama, sõitjaid oli 112. Kui Sigula kolm aastat tagasi Kuusalu valla jaanituld korraldas, ka siis oli lennuk kohal,“ lausus Rein Riiberg.
Annetuste ja oksjoniga 1896 krooni
Peeter Kivimäe ja Sigula elanik Siiri Tamm viisid läbi heategevusoksjoni, mille tulu läheb külamajale. Oksjonil müüdi külaelanike toodud esemeid – kootud kindaid ja sokke, linikuid, pilte, maale, kruuse, maasikatorti ja muud. Kokku teeniti annetuste ja oksjoniga 1896 krooni, mis kantakse külamaja fondi. Soovijad saavad külamaja ehitamist toetada ka annetusega Sigula Küla Ühenduse arveldus­kontole 221022802641 (märksõna „külamaja“). Kõigi annetajate nimed märgitakse ära tänutahvlil tulevase külamaja saalis.

Info Sigula küla kohta!

Küla nimi: Sigula
Külavanema nimi: Rein Riiberg
Telefon:  609 7636     
E-mail: rein.riiberg@mail.ee
Küla elanike arv: 55
Küla pindala: 1208 ha

esmaspäev, 17. september 2012

Sigula külamaja teine hingamine!

Väikese küla rahva abitsioonikas idee, ehitada külamaja, üllatas paar aastat tagasi Kuusalu valla asukaid.  Idee kogus jõudu, kasvades äriplaaniks, edasi rahastuse taotluseks ning tehtud see oligi. Keset küla, tühjale põllulapile hakatakse ehitama Sigula Külaühenduse külamaja. 

Selline lugu sobib idealistlikult kajastama tõusva Eesti majanduse edulugusid, plaanimajanduse ajal oleksid võtmeisikud saanud Viisaastaku kangelase aunimetuse. Täna on viis Külaühenduse juhti tagasihoidlikud, toimekad eestimaalased. Eestimaalased, kelle sooviks on ehitada külarahvale kokkusaamise koht.

Nüüd, kus allkirjastatud said ehituslepingud, peks kajastama ka valmiva hoone sisulist külge. Tõsiasi, mida võib nimetada külamaja teiseks hingamiseks. Hoone projekteeritud kütteenergia vajadus moodustab 15 kWh/m2a, primaarenergia vajadus kuni 120 kWh/m2a.  Projekteeritud hoone suurus on 127 m2, mille alusel saame arvutada kütteenergia kulu aastas. 1905 kWh/a kulub hoone kütmiseks ning suviseks jahutuseks.

Tulenevalt hoone seinte madalast soojusjuhtivusest, piirdub vajaliku sisetemperatuuri saavutamine valdavalt talvise kütteenergia tootmisega. Suvel maja sisetemperatuur  praktiliselt püsib nõutud tasemel. Talvel reguleeritakse temperatuur vahemik 19-22 kraadi C, suvel hoitakse temperatuuri mõnevõrra kõrgemal tasemel. Suvise välis ning sisetemperatuuri vahe moodustab 4-5 kraadi C.

Arvestades kulu 1905 kWh/a tänase eratarbijale müüdava päevase tariifiga elektri- ning võrguteenuse hinna alusel, saame tulemuseks 137,7 eurot aastas. Mõistlik otsust, rajada eelkõige energiatõhus ehitis. Külamaja, mille haldamise kulud moodustavad sedavõrd väikese summa, et Külaühendus sellega ise hakkama saab. Sarnased hooned sobivad kõikjale Eestimaale külarahva kooskäimise kohaks ning ühisürituste pidamiseks. Lubama ning planeerima peab ka maja sotsiaalse tugipunktina kasutamist. Näiteks keset kõige karmimat pakaseperioodi tuleõnnetuses kodu kaotanud pere võib ajutiselt majutada külamajas.

Sigula Küla Ühenduse aktiivsed liikmed on Endel Verner, Kaja Riiberg, Heino Teedla ja Rein Riiberg. Loodetavasti mõistetakse energia hindade kallinemise perioodil just sarnaste edumeelsete algatuste tähtsust ning tänatakse selle eest.